Marten Seppel

1558. aastal Liivimaale tunginud Moskva sõjaväe suurus ulatus olenevalt sõjakäigust 9000 kuni 20 000 meheni. Selle tuumiku moodustas aadliratsavägi koos streletsitega.

Rootsi võimuperioodi kahele viimasele aastakümnele jätsid jälje Suur näljahäda (1696–1697), Põhjasõda (1700–1710) ja Eesti ala tabanud viimane suur katk (1710–1711).

Rootsi ajal kasvas Eesti ala rahvastik neljakordseks – sajalt tuhandelt inimeselt aastal 1625 neljasaja tuhandeni aastaks 1695. Kasvu aluseks oli kogu 17. sajandi püsinud väga kõrge loomulik iive.

1558. aastal puhkenud Vene-Liivimaa sõja eel võis Eesti ala rahvaarv ulatuda 300 000ni, kuid jõudis sealt edasi sügavasse madalseisu 17.

Liivimaal 16. sajandiks välja kujunenud pärisorjus oli osa Ida-Euroopa talurahva pärisorjastamise protsessist.