on Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor. Teadustööst.
Pärast Eesti annekteerimist likvideeris Nõukogude võim (1940) kõik juudi seltsid, ühingud ja organisatsioonid. Veel rängemalt mõjus teine maailmasõda, mis hävitas Eestis väljakujunenud juutkonna sootuks. 1941.
Enamik enne Teist maailmasõda Eestis rännelnud mustlastest oli siia saabunud 19. sajandil ja 20. sajandi algupoolel Lätist, seetõttu räägiti Eestis ülekaalukalt nn Läti mustlasmurret.
Päritolumaa järgi jagati Eesti mustlased 19. sajandil kolme rühma: a) Rootsist ja Soomest tulnud Laiuse mustlased, b) Vene mustlased Ida-Eestis ja c) Läti mustlased lõunapiiri aladel. 1841.
2021. aastal loendati Eestis 676 romat, kellest 62% kõneles emakeelena rahvuskeelt, u 10% eesti ja 20% vene keelt.
Sõjajärgsed muutused asustuses olid ühelt poolt seotud uue majanduskorraldusega, teisalt jätkus juba sajandi esimesel poolel alanud linnastumisprotsess.
Eesti iseseisvumine (1918) eraldas siinsed juudid Venemaal ja Lätis asuvaist keskustest ja Eesti juutkond, enamik Tallinnas ja Tartus, muutus paiksemaks kui kunagi varem.
Juhuslikest Eestisse jõudnud juutidest on teateid juba 14. sajandist (1333), kui neid Lääne- ja Kesk-Euroopas üldiselt taga kiusati, kuid eristuvast rahvusrühmast saab siin rääkida alates 19. sajandist. 14.
Ajalooliselt on enamikul Eesti alast olnud käibel kakskeelsed kohanimed. Baltisakslased valitseva seisusena kasutasid saksakeelseid nimekujusid ning eestlastel olid omad kohanimed.