on eesti folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur. Teadustööst.
Kalendrisüsteemi ja usundinähtuste juured on muinasajas, seotud erinevate piirkondade rahvastiku etniliste rühmade kokkupuudete, püsiasustuse kujunemise ja elatusaladega.
Uusaja algust tähistav reformatsioon tõi kaasa uuendusi ka eesti rahvakalendri jaoks.
Perioodil 1850–1920 on eesti rahvakalendritenim mõjutanud maagial rajaneva maailmapildi hägustumine, katoliku pühakutähtpäevade osakaalu vähenemine, pärimuses jätkuvalt kajastuv olenevus mõisa kehtestatud õiguslikust ja töök
Perioodi 1225–1500 iseloomustab Eesti alal ristiusueelsest ajast pärit aastajaotustähiste ning fenoloogiliste orientiiride järjepidev kohandumine kristliku kalendriga.