on Tartu Ülikooli vana DNA teadur. Teadustööst.
Keskajal asus Eesti alale elama rohkelt peamiselt Saksa päritolu germaanlasi, kes moodustasid tollase ühiskonna sotsiaalse ülemkihi. Huvitavaid tulemusi on andnud keskajal linna- ja maakalmistutele maetute DNA võrdlemine.
Seni on vana DNA abil uuritud enam kui 70 Eesti keskaegsetele maakalmistutele maetud inimese luustikke.
Katku jäljed arheoloogiliselt uuritud keskaegsete kalmistute matmiskombestikus enamasti ei kajastu: massilisele üheaegsele suremusele viitavaid ühishaudu sinna hulgana loobitud surnutega, nagu teame hilisemast ajast, leitud ei ole.
Materiaalse kultuuri osas hakkab ligikaudu aastast 1500 (Eestis alates 1200) eKr välja joonistuma Soome, Eesti ja Läti rannikuvöönd, kus rajati maapealse ehitusega monumentaalseid kivikalmeid ning kohati ka statsionaarsete piiretega põllusüsteeme ehk n
Eesti, Soome ja Läti pronksiaja kivikalmetesse maetud inimesi tunneme vana DNA põhjal praegu ainult Eestist – uuritud on 19 inimese säilmeid Iru, Jõelähtme, Muuksi, Napa, Rebala, Väo ja Vehendi kalmetest.