Lisaks eestlastele ja sakslastele asus juba siinse linnaelu (viide) algusajal Liivimaa linnadesse inimesi ka mujalt. 14.
Just linnakontekstis on oluline Liivimaa elanikkonna jagunemine „sakslasteks“ (deutsch) ja „mittesakslasteks“ (undeutsch). Alates 14.
Linnades oli võimupositsioonil alamsaksa keelt kõnelev ja hansalinnade ühiskultuuri esindav eliit, mis samas oli arvuliselt vähemuses.
Kõige püsivam kohalik rahvarühm, kelle hulgas enamuse moodustasid kunagi võõrsilt saabunute järeltulijad, oli Liivimaa aadel – mõisnikud. Seejuures, erinevalt sageli esinevast ettekujutusest, polnud enamik Liivimaa sakslasi aadlikud.